virtuaalne lugemispäevik

Susanna Tamaro - "Mine, kuhu süda sind kutsub"

2009-02-24T17:47:00.007+02:00

Varrak 2001

"Surnud ei rõhu mitte oma puudumisega, vaid sellega, mis jäi nende ja meie vahel ütlemata." (lk 13)

"Vallapäästmata pisarad ladestuvad südamale, aja jooksul tekib neist kiht ja nad ummistavad südame, nii nagu lubjakivi settib ja ummistab pesumasina mehhanismi." (lk 15)

"Igaüks võtab oma näited sellest maailmast, mida ta kõige paremini tunneb." (lk 15)

"Elu pole mitte võidujooks, vaid täpsuslaskmine: tähtis pole mitte aja säästmine, vaid oskus leida keskpunkt." (lk 20)

"Alati on midagi enne meie elu ja tuleb ka pärast; ja need enne ja pärast vangistavad meie saatuse, langevad meie peale nagu võrk saagile." (lk 21)

"Kas sa mäletad, kuidas me käisime viieteistkümnenda augusti õhtutel neemetipus mere kohal ilutulestikku vaatamas? Ikka oli aeg-ajalt teiste rakettide hulgas üks, mis lõhkes ega jõudnudki taevasse. Vaat, kui ma mõtlen oma ema elu peale, oma vanaema elu peale, kui ma mõtlen nii paljude tuttavate inimeste elu peale, kerkib mu silme ette just see pilt: raketid, mis kärgatavad, selle asemel et kõrgusse tõusta." (lk 34)

"Muutused kuhjuvad varjus, tasakesi, ja siis korraga plahvatavad. Ühtäkki murrab üks inimene ringist välja, otsustab olla teistsugune. Saatus, pärilikkus, kasvatus - kus algab üks ja lõpeb teine? Kui kas või hetkekski peatuda ja mõtiskleda, hakkab selles kõiges peituva suure saladuse pärast lausa kõhe." (lk 37)

"Vabaduse maski taga varjab end tihti hoolimatus, soov mitte asjasse puutuda. Piir on õhkõrn, sellest üleastumine või mitte üleastumine on silmapilgu küsimus, otsuse küsimas, mida kas langetad või ei langeta; selle tähtsusest saad aimu alles siis, kui silmapilk on möödas. Alles siis hakkad kahetsema, alles siis hakkad aru saama, et sel hetkel polnud küsimus vabaduses, vaid sekkumises: olid kohal, olid teadlik, sellest teadlikkusest peab sündima tegu." (lk 44)

"Armastus ei sobi laiskadele. Täiuslikuks olemasoluks nõuab ta vahel täpseid ja jõulisi liigutusi." (lk 44)

"Elutee ristmikel kohtad sa teisi elusid, see, kas sa õpid neid tundma või ei õpi, elad sügavalt läbi või jätad nad maha, sõltub puhtalt valikust, mille teed ühe silmapilgu jooksu; isegi kui sa seda ei tea, kulgeb sinu ja su lähedaste elu sedamööda, kas lähed otse või teed tihti pöördeid." (lk 45)

"Kas sa mäletad, kuidas sa mind pilkasid, kui nägid mind liikumatult seismas ja puutüve silitamas. "Mis sa teed?" küsisid sa. "See pole ju hobuse selg." Kui ma siis sulle selgitasin, et puud puudutada on sama hea kui puudutada mõnd teist elusolendit, vahest isegi parem, kehitasid sa õlgu ja eemaldusid ärritunult. Miks parem? Sest kui ma kratsin näiteks Bucki pead, tunnen küll midagi sooja, võbelevat, kuid selles miskis on alati kõige all kerge erutus. Kas on söögiaeg liiga kaugel või liiga lähedal, igatsus sinu järele või lihtsalt mälestus halvast unest. Kas mõistad? Nii koeras kui ka inimeses on liiga palju muremõtteid, liiga palju nõudmisi. Rahu ja õnne leidmine ei sõltu kuidagi ainult temast üksi.
Puuga on teistmoodi. Sünnist surmani seisab ta alati liikumatult samal kohal. Juurtega on ta lähemal kui keegi muu maa südamele, ladvaga on ta kõige lähemal taevale. Mahlad liiguvad tema sees ülevalt alla, alt üles. Ta paisub ja tõmbub kokku vastavalt päevavalgusele. Ta ootab vihma, ootab päikest, ootab üht aastaaega, siis teist, ootab surma. Miski sellest, mis võimaldab tal elada, ei sõltu tema tahtest. Ta on olemas ja sellest aitab. Kas mõistad nüüd, miks teda on ilus silitada? Tugevuse pärast, laia, rahuliku, sügava hingamise pärast." (lk 46-7)

"Hingasin ja teadsin, et kõikides asjades valitseb kõrgem kord ja et selles korras olen ma tihedasti koos kõige sellega, mida ma näen. Miski minu sees laulis, kuigi ma muusikat ei tundnud. Ma ei oskaks sulle öelda, mis tüüpi meloodia see oli, see polnud ei refrääniga laul ega aaria. Tundus rohkem, nagu hingaks kusagil mu südame kandis korrapärases võimsas rütmis lõõts, selle hingus levis kogu kehas ja vaimus laiali ning tekitas heleda valguse, kahesuguse valguse: lihtsalt valguse ja muusika valguse. Ma olin õnnelik, et olin olemas, ja sellest õnnest ülemat minu silmis polnud." (lk 47)

"Õnnel on alati mingi põhjus, õnnelik ollakse millegi üle, tunde tekitab miski, mis tuleb väljastpoolt. Rõõmul aga ei ole põhjust. Rõõm haarab sind ilma mingi välise ajendita, olemuselt sarnaneb ta päikesega, sest põleb tänu omaenda südame kütusele." (lk 51)

"Vastupidiselt sellele, mida arvatakse, ei sobi iseloom ja isiksus aga kokku ja käivad teineteisele tihtipeale lausa risti vastu." (lk 51)

"Kes teab, miks on just elementaarseid tõdesid kõige raskem mõista? Oleksin ma siis taibanud, et armastuse esimene omadus on tugevus, oleksid sündmused tõenäoliselt arenenud teisiti. Aga selleks, et iseennast armastada, peab ennast sügavuti tundma, teadma endast kõike, kõige varjatumaidki asju, neid, mida on kõige raskem omaks võtta." (lk 53-4)

"Kui arendad oma pisikest iseloomu ja ümberringi muud ei näe, siis tähendab see, et sa küll veel hingad, kuid oled juba surnud." (lk 62)

"See, kes kuulab südant - mõeldakse niisiis -, seisab lähemal loomade kontrollimatule maailmale; see, kes kuulab mõistust, on lähemal kõrgematele sfääridele. Aga mis siis, kui ei olegi nii, kui kõik on hoopis vastupidi? Kui hoopis mõistusega liialdamine kärbutab elu?" (lk 63)

"Neil päevil valdas mind kohutavalt paha tuju. Sel polnud konkreetset põhjust, keha on lihtsalt niimoodi loodud, tal on oma sisemine tasakaal, mille kõigutamiseks pole palju vaja." (lk 75)

"Mul on mulje, et mälu toimib umbes samuti nagu sügavkülmkapp. Sa ju tead, mis sünnib, kui võtad välja sinna kauaks jäänud toiduaine? Algul on see kõva nagu kivikamakas, pole tal lõhna ega maitset ja ta on kaetud valge kirmega; paned ta aga tulele ja saab tasapisi tagasi oma kuju ja värvi, täidab köögi oma lõhnaga. nii suiguvad ka kurvad mälestused kaua mõnes mälukoopas, püsivad seal aastaid, kümneid aastaid, terve elu. Ja siis ühel ilusal päeval tõusevad nad pinnale, neid saatnud valu on jälle kohal, sama tugev ja terav nagu teatud aastatetagusel päeval." (lk81)

"Kergem on surra mittemillestki kui valust, valu vastu võib mässu tõsta, mittemillegi vastu aga mitte." (lk 90)

"Kas tead, mis vea me alati teeme? Selle, et usume, et elu on muutumatu, et kord juba ühtedel rööbastel olles tuleb neid mööda kulgeda lõpuni. Saatusel on paraku palju rohkem fantaasiat kui meil. Ja siis, kui arvad, et oled jõudnud ummikusse, kui jõuad meeleheite tippu, muutub kõik äkki tuuleiili kiirusel, pöördub pahupidi, ja ühtäkki leiad, et eladki uut elu." (lk 94-5)

"Inimeste kõigist harjumustest kõige halvem on igapäevane lehelugemise. Hommikul, ajal, kui hing on avatud, kallab leht inimesele kaela kogu halva, mis maailm eelmisel päeval on tootnud. Omal ajal aitas enda kaitsmiseks sellest, kui lehti ei lugenud, nüüd ei ole see enam võimalik: on raadio, televiisor, piisab need vaid sekundiks lahti teha, kui kurjus jõuab kohale, tungib meie sisse." (lk 97)

"Kui sinagi kord esimest armastust koged, saad aru, kui mitmekesised ja koomilised võivad olla selle tagajärjed. Kuni sa pole armunud, kuni su süda on vaba ja su pilk ei kuulu kellelegi, ei suvatse sulle tähelepanu pöörata ükski mees, kes sind võiks huvitada. Niipea aga, kui sinu mõtteis on vaid üks inimene ja teised sind ei huvita, hakkavad kõik sul sabas käima, meelitusi lausuma, sinuga kurameerima." (lk 106)

"Hõlpsasti arenevad suhted labastavad armastust, intensiivse kire asemele tulevad mööduvad tujud." (lk 108-9)

"Veidi enne lahkuminekut, viimase tervisveel käigu ajal, sõlmisin Ernestoga lepingu. "Igal õhtul," oli Ernesto öelnud, "täpselt kell üksteis, ükskõik, kus paigas ja mis olukorras ma ka ei viibiks, lähen välja ja otsin taevas üles Siiriuse. sina teed samamoodi ja nii saavad meie mõtted seal üleval kokku, ka siis, kui oleme teineteisest kaugel, ka siis, kui me teineteist kaua ei näe ega tea teineteisest midagi, saavad kokku ja jäävad kokku." Siis astusime pansionaadi rõdule ja ta näitas mulle sõrmega tähtede keskel ülespoole osutades Orioni ja Beltelgeuse vahel Siiriust." (lk 114-5)

"Noored ei ole iseenesest egoistid, nii nagu vanad ei ole iseenesest targad. Mõistmine ja ükskõiksus ei ole seotud eaga, vaid teega, mille igaüks läbi käib." (lk 123)

"Vigade tegemine on loomulik, aga kui lahkuda ilma neid mõistmata, kaob elul mõte. Miski ei juhtu lihtsalt niisama, iga kohtumine, iga pisimgi sündmus sisaldab endas tähendust, ja enese tundmine sünnib siis, kui ole valmis neid üles korjama, kui oled võimeline igal hetkel suunda muutma, kui jätad aastaaja vahetudes vana naha maha nagu sisalik." (lk 124)

"Ainuke õpetaja, ainuke tõeline ja usutav õpetaja on omaenda südametunnistus. Selle ülesleidmiseks pead olema vaikselt - üksi ja vaikselt, pead seisma palja maa peal, ise paljana, ümber mitte midagi, nagu oleksid juba surnud. Alguses ei kuule sa midagi, ainus, mida koged, on õudus, aga siis hakkad sügaval, kaugel kuulma häält, rahulikku häält, ja alguses isegi oma banaalsuses ehk isegi ärritab. Imelik, et kui valmistud tundma suuri asju, ilmuvad su ette hoopis väikesed. Nii väikesed ja ilmselged, et sa hüüatad: "Kuidas, kas see ongi kõik?" Kui elul on mõte - ütleb sulle hääl -, siis see mõte on surm, ja kõik muu lihtsalt keerleb selle ümber. Milline kaunis avastus, nähvad sa siis selle peale, milline kaunis ja sünge avastus, seda, et peab surema, teab viimane kui üks. Tõsi ta on, mõistusega teame seda kõik, aga mõistusega teadmine on üks asi, südamega teada aga teine asi ja midagi täiesti muud." (lk 125-6)

"Surm iseenesest, üksi, ei too alati kaasa ühesegust valu. Äkitselt tekib tühjus - ja tühjus on alati ühesugune - ja just selles tühjuses võtavad kuju erisugused valud. Kõik see, mida üksteisele ei ole öeldud, materialiseerub selles ruumis ja paisub, paisub veel ja veel. Sellel tühjusel pole uksi, aknaid, väljapääse, kõik, mis sinna rippu jääb, jääb igaveseks, püsib su pea kohal, koos sinuga, sinu ümber, mähib sind endasse ja eksitab nagu tihe udu." (lk 127)

"Ta ütles: "Ainult valu kasvatab, kuid talle tuleb silma vaadata. Need, kes kõrvale vingerdavad või ennast haletsevad, jäävad kaotajaks."
Võitma, kaotama - sõjaterminid, mida ta kasutas, olid selleks, et kirjeldada vaikset, puhtsisemist võitlust. Tema sõnade kohaselt on inimese süda nagu maa, pool päikese käes ja pool varjus. Isegi pühakud pole üleni valgustatud. "Juba lihtsalt sellepärast, et on olemas keha, olemegi varjud, oleme nagu konnad, kahepaiksed, üks osa meist elab siin all ja teine püüdleb üles. Elada tähendabki sellest teadlik olla, teada, võidelda, et valgus ei kaoks varjude alla. Ärge usaldage neid, kes on täiuslikud," ütles ta, "neid, kellel on valmis lahendused taskust võtta. Ärge usaldage midagi peale selle, mida teile ütleb süda." (lk 128-9)

""Mida teha, et leida usku?" küsisin temalt. "Mitte midagi, ta tuleb ise. Teil juba on, kuid teie uhkus ei lase teil seda tunnistada, te esitate liiga palju küsimusi, teete keeruliseks selle, mis on lihtne. Tegelikult on teil kohutav hirm. Lakse end lõdvaks ja see, mis peab tulema, tuleb."" (lk 129)

""Tamme all istudes ärge olge teie, vaid tamm, metsas olge mets, aasal olge aas, inimeste seas olge koos inimestega."
Jumalariik on teie sees, mäletad? See lause oli mind rabanud juba siis, kui elasin L'Aquilas abielunaisena. tookord ei näinud ma silmi kinni pigistades, pilku endasse pöörates midagi. Pärast kohtumist isa Thomasega oli midagi muutunud, ma ei näinud endiselt midagi, kuid see polnud enam absoluutne pimedus, pimeduse lõpus hakkas midagi kumama, aeg-ajalt, imelühikesteks hetkedeks suutsin ennast unustada. See oli imetilluke, nõrk valguskuma, vaevu märgatav leegike, selle kustutamiseks piisanuks puhumisest. See aga, et ta olemas oli, tegi mind kummaliselt kergeks, see, mida kogesin, ei olnud õnn, vaid rõõm. See ei olnud ei eufooria ega eksalteeritus, ma ei tundnud end ei targemana ega kõrgemana. See, mis minu sees kasvas, oli lihtsalt rahulik teadmine, et olen olemas.
Aas aasal, tamm tamme all, inimene inimeste keskel." (lk 130)

"Iga kord, kui sa tunned, et oled eksinud ja ebakindel, mõtle puudele, tuleta meelde, mismoodi nad kasvavad. Tuleta meelde, et rohkete lehtede ja väheste juurtega puu võib maha tirida väikseimgi tuulehoog, kuid paljude juurte ja väheste lehtedega puus voolab mahl vaevaliselt. Juured ja lehed peavad kasvama proportsioonis, sa pead olema asja sees ja nendest üle, ainult nii saad sa pakkuda varju ja kaitset, ainult nii saad sa õigel aastaajal kanda õisi ja vilju.
Ja siis, kui sinu ees hargneb mitu teed ja sa ei tea, millist mööda minna, ära vali huupi, vaid istu ja oota. Hinga nii sügavalt ja usaldavalt, nagu sa hingasid ilmale tulles, ära lase end eksitada, oota ja oota veel. Ära liiguta, ole vaikselt ja kuulata oma südant. Kui ta sulle siis räägib, tõuse püsti ja mine, kuhu tema sind kutsub." (lk 140-1)

Eia Uus - "Kahe näoga jumal"

2008-10-14T22:56:00.003+03:00

"Ta usub headusse; ta usub, et kõik on hästi, ja kui midagi läheb halvasti, saab ta sellest midagi head. Mitte tugevust, tarkust või kogemusi, vaid inspiratsiooni. Või et see raputab ta ärkvele, elama, midagi muutma. Ta usub nii väga, et kõik on hea. Nii väga, et ta usub ka kõiki teise seda uskuvat ja teadvat." (lk 7)

"„Miks Te ei öelnud, et lund sajab?!“
Pööran ümber ja inimesed bussipeatuses vaatavad teda või mind. Ta peopesad on lumele lahti ning tõstan pilgu üles. Tõepoolest, pimedusest kukub väikesi heledaid maailmalõppe. Naeratan, asetan teatraalselt käe rinnale ja teen väikese aupakliku kummarduse. Vabandades ja tänades, lubadusteta lubades." (lk 14)

"Ma pean suutma. Pean seda lihtsalt tegema. Ma võtan ennast nüüd kokku ja teen. Mul ei ole vabandusi. Ma pean. Hingan sügavalt. Ma pean, tahan, suudan, oskan. Olen täiskasvanud inimene ja saan endaga hakkama.
Tühja lehe sündroom on minu meelest talutav, kuigi paljud autorid selle üle kaeblevad – valge leht, millele kirjutamist alustada, ei ole kõige hirmsam asi maailmas. Piisab sõnast või lausest ja tühjalehelisus on ravitud.
Tegelikult on asi hoopis hävitamishäires. Võid ju täita kümneid lehekülgi, aga kui sa sellega rahul ei ole, siis oled sa alguses, tühjal lehel, tagasi. (Ja kui sa oled sellega rahul, oled sa lihtsalt rumal ja ennast täis, kujutades endale ette, et sul on maailmale midagi öelda. Midagi, mida varem pole öeldud, või viisil, kuidas varem pole öeldud, mis on loomulikult parem kui kõikide teiste katsetused siiani, sest sina ju oskad kirjutada. Sa oled kirjanik ja sind on ühiskonnale vaja. Ära kujuta endale ette.) samas lohutab, et mõned surematuks tituleeritud autorid ütlevad, et nad kirjutasid esimest lehekülge sama kaua kui kogu ülejäänud raamatut, mis võis olla mõõdetav kuudes. (Ja kui sa kirjanikesse ja enda kirjutistesse ei usu, siis miks sa üldse kirjutad? Sest ma ei saa muud moodi. Ei oska.)
Algus las olla, seda saab pärast ümber teha; oluline on lõppu jõuda. Kõik valmis kirjutada ja alles siis lugema hakata. Kirjutada kas või kõik otse ja mustalt. Lõppu jõudes ei pruugi algsest ideest midagi järel olla, on midagi suuremat ja paremat ning pealegi oled ise kasvanud. (Mida sa loomulikult endale ette kujutad.)
„Kirjuta selline raamat, mida sa ise tahaksid lugeda, mis sind huvitab. Kirjuta kõigest, mis sul parajasti vaja on, ära hoia tagasi, ära jäta midagi järgmise või ülejärgmise loo jaoks. kirjuta, nagu see oleks su esimene ja viimane romaan.“
Mis Miikaelil viga öelda, ta ilmselt sündiski pool käsikirja kaenla alla ja sulg pihus.
See ei ole tegelikult üldse nii lihtne.
Ma olen kirjutanud kümneid ja kümneid peatükke, aga ülelugemises ei ole ükski see. Kust alustada, kuhu jõuda? Kui kirjutada nii, nagu öeldakse, et peab, ei jõua ma kirjutamisenigi, vaid takerdun loo väljamõtlemisis. Ajastatud kliimaks, katarsis ja – näiteks peaks teooria järgi olema igas loos – vastane. Aga päriselus ei ole ju nii. Kõigil inimestel ei ole rivaali või vaenlast, kes talle kurja soovib.
Ent samas ei pruugi vastane olla inimene. Võib olla mõni isikuomadus või haigus või mälestus, mis teda iga päev tagasi hoiab ja pööritab.
Sa ei saa olla lugenud kõiki siiani kirjutatud raamatuid, sa ei saa teada kõiki tegelasi ja ideid ja teemasid ja tehnikaid ja stilistilisi võtteid ning lugusid, aga sa võid olla kindel, et milline iganes on sinu lugu, keegi teine on selle juba kirja pannud. Tõenäoliselt paremini kui sina. Mitte ainult, et on kirjutatud sarnasel teemal, aga on kirjutatud sama raamat, rida või lause."
(lk 15-17)

"Ma tahan, et raamat raputaks mind, mu mõttemaailma, mu arusaamu kas või õige pisut. Et ma pean pärast raamatu lõpetamist mõned päevad end uuesti oma ellu sobitama, sest sain vähemalt ühe uue idee, olgu see või, et ma peaksin töökohta vahetama, või et nüüd ma lõpuks mõistan enesetaputerroriste, või oh, ma tean – mul on vaja aknalauale potilille, mille eest hoolitseda." (lk 19)

"Lugeja tahab teada, kuidas lugu lõpeb? Sellist asja ei ole. Kunagi ei saa olla lõpp. Loo lõpp saab olla ainult tegelase surm. Raamatul võib olla lõpp, aga tegelane sellega ei lõpe." (lk 20)

"Mis puutub lõppudesse, siis mulle ei meeldi lõpetavad lõpud. Kus kõik otsad on kokku sõlmitud. Elus ei ole kunagi nii, et mitte midagi pole laiali. Kõik ei ole kunagi lahendatud. Mulle meelduvad raamatud, mis lõppevad nii põneval kohal, et olen sunnitud edasi mõtlema ja loetust saadud emotsioon on tugevam, kui pean ise analüüsima loo kõiki tahke ja nüansse, et leida vihjeid, mis võiks edasi juhtuda." (lk 21)

"Ma ei taha teada, kuidas mingi raamat lõpeb, sest elus ei lõpe miski punktiga. Alati on koma või mõttekriips või..." (lk 22)

"Tal on kerge öelda: „Lihtsalt alusta.“
Ta on ise nii palju austanud ja lõpetanud, et ta ei saa aru, mis saab selles olla nii keerulist. Ta on selleks sündinud, mina pean selleks saama." (lk 30)

"Iga kirjanik peab loomulikult olema iseenda kõige karmim kriitik, sest lugema loeb teost korra või paar, autor aga on kirjutatava läbi elanud, sellele mõelnud, kirja pannud, korduvalt üle lugenud ja pärast veel toimetanud. Raamatu ilmumiseelsel perioodil ajab iga viimane kui lause teda ennast oksele, ükskõik, kui head need alguses tundusid. Siis peab ta lihtsalt endale sisendama, et esimesel lugemisel emotsioon elab ning lugeja ei analüüsi maaniliselt iga stilistilist võtet ega sõnakasutust. Ta loeb ja naudib lugemist, lugu. Ja autor ei loe seda enam iialgi, ka selle kohta esitatud küsimustele vastamine on piinarikkalt piinlik. Betti Alver ütles, et need, kes ei usu, et ta äsjavalminud töö sobib maailmakirjandusse ja on esmajärguliselt hea, ei ole õiged kirjanikud. Sellel väitel on liiga palju tahke, et seda kinnitada või ümber lükata." (lk 31-2)

"Iga emotsioon maailmast teeb sisemuse täiuslikumaks, selgitab, vormib mõtted ja sõnad, kuigi ise seda ei taju. Nagu rahakassa. Pärast esimest kümmet senti proovid midagi osta, ei saa. Pärast järgmist proovid, ei saa. Ja proovid kogu aeg uuesti, kuni ühel päeval on sente piisavalt palju, et selle eest midagi saada. Samamoodi on kirjutamisega. Ei saa, ei saa, ei saa – ja ühel päeval see tuleb, nende tunnete eest saab midagi. Siis oled jälle tühi ja alustad sentide, sõnade kogumist algusest." (lk 35)

"„See mõjus nagu armastus, nii ilus ja ülev kui ilus ja ülev ei saa olla maine armastus. Ma tean, et ma räägin praegu nagu esimest korda armunud kolmeteistaastane, aga just sellise tunde see raamat tekitas. See uimastas, hoomas, tõmbas üdini endasse. Kui ma lugesin, mu süda peksis, ma hingeldasin. Ja autor kirjeldab üksnes kõrbe.
Ma panin iga paari lõigu tagant raamatu käest ja läksin ära, sest nagu armastusega, ei tahtnud ma, et selle lõpp oleks ärahoidmatu ja minu süü. Ja samas tundub see armastus nii igavene. Nagu see ei saaks lõppeda. Tundus, et kui loen selle raamatu läbi ja alustan uuesti algusest, ei muutu tekst kuivemaks. Ma küll tean, mis kusagil peidus ja mis tulemas on, mis juhtub, kui ma jõuan selle või teise allosani. Ma tean, kuidas keegi reageerib. Aga see ei vähendanud mu kiindumust. Nagu inimese puhul – sul ei kao huvi ja kui sa ta minevikku ja eelistusi ja maailmavaateid tead, sellega ta ennast ju ei ammenda.
Nauding on nauding vaid väikestes kogustes, eks? Kirjanik on sellest raamatust täiesti eraldiseisev objekt. Ja kõik muu, mis ta on kunagi kirjutanud, ei puutu ka asjasse. Kirjanikku ei ole. On lugu, on armastus, on armastuslugu raamatuga. Ja iga tegelasega. Mitte eestikeelne „armumine“ vaid ingliskeelne armastusse langemine.
Need viis tegelast. Nad on kõik terved elud. Kellegi kohta lugedes tahad selle inimesega veeta terve eluaja. Omada nii palju elusid et saaksin igale tegelasele pühendada ühe. Nad on kõik jumalikud oma lihtsuses.
Sellele raamatule mõeldes hakkasid mul veel kaua hiljem käed värisema ja süda kiiremini lööma, just nii, nagu räägitakse, et armunud inimest tunneb ära sellest, kui suureks ta silmad armsamast rääkides lähevad. Sa saad inimese jutust aru, et ta on armunud. Eestikeelne sõna ei ole täiuslik, kuid siiski. Ma olin palju lugenud, aga see on mu elu esimene armastuslugu raamatuga. Nagu salaarmastus.“" (lk 83-4)

"Loovus ei ole vaid erinemine. Kõik oskavad teha midagi ootamatut, midagi veidrat. Kõige raskem on olla üdini lihtne – nagu Bach. Elementide lihtsustamine, viimseni lihtsaks tegemine, see on loovus, loomingulisus." (lk 87)

"„Anett, miks me loeme raamatuid? Miks on meile tänapäeval ikka veel huvitavad paar tuhat aastat tagasi kirjutatud filosoofia ja aktuaalsed mõnesaja aasta vanused Shakespeare’i melodramaatilised tragöödiad ja isegi komöödiad? Miks Dante ikka veel elab ja Camus on laenutustes räbalaks loetud?“
„Sest inimloomus ei muutu. Ikka on maailmas viha, ilu, hirm, rõõm, unistused, kaotused, seiklused, tüdimus. Paarituhande aasta taguste fiktiivsete tegelaste tunded on meile sama reaalsed kui kaasaegsed ning tegelased tulevikuutoopiatest on meile sama usutavad kui me ise ja meid ümbritsevad inimesed.“
„Aga miks sa kirjutad?“
„Aga miks ma hingan, joon ja söön?“" (lk 91)

"Miikael alustab:
„Igal lool on algus ja lõpp.“
Mina: „Igal lool peab olema keskpunkt. See kas ta on alguses või lõpus, ei ole oluline.“
Tema: „Igal lool on õnnelik lõpp: peab lihtsalt teadma, millal lugemina lõpetada.“
Mina: „Igal lool on kolm külge: minu, sinu ja tõde.“
Tema: „Igal lool on epiloog, isegi, kui seda pole üles kirjutatud.“
Mina: „Iga loo juurde käib teine lugu.“
Tema: „Iga loo lõpus pead küsima, mis selles puudub – nii lugedes kui kirjutades.“
Mina: „Igal lool on peategelane, aga oma elus ei pruugi see olla sina.“
Tema: „Iga lugu on lugu esimesest pattu langemisest.“
Mina: „Iga lugu peab olema arusaadav.“
Tema: „Igas loos on varjatud müüt.“
Mina: „Iga lugu on armastuslugu.“
Tema: „Iga lugu kirjeldab pilti.“
Mina: „Iga lugu peab korda minema kasvõi ühele inimesele.“
Tema: „Igal lool on vähemalt kaks külge, ning need ei pruugi olla erinevad.“
Mina: „Iga lugu on erinev.“
Tema: „Iga loo alguses tahab peategelane midagi.“
Mina: „Iga lugu peab olema selles esitatavate ideaalide kujuga.“
Tema: „Iga lugu on ekspeditsioon tundmatule maale.“
Mina: „Iga lugu jutustab graafilise loo.“
Tema: „Igal lool on midagi ühist iga teise looga.“
Mina: „Iga lugu algab kusagilt.“
Tema: „Igas loos on midagi ootamatut.“
Mina: „Iga lugu peab olema kirjutatud sihtgruppi silmas pidades.“
Tema: „Iga lugu peaks olema vaim, kes jääb lugejat kummitama.“
Mina: „Iga lugu on teekond loo lõppu, samas seda pidevalt edasi lükates.
Tema: „Igas loos on midagi isiklikku.“
Mina: „Iga lugu peab liigutama, sest muidu ei ole ta kirjutamist väärt.“
Tema: „Tegelikult on igal lool vähemalt seitseteist külge.“
Mina: „Igas loos on korduvmotiiv.“
Tema: „Iga lugu on juba varem räägitud.“
Mina: „Igal lool peab olema vähemalt viis võimalikku lahendust.“
Tema: „Iga lugu peab millalgi lõppema.“" (lk 103-5)

"On autoreid, kelle teose lõpus mõtlen, et raamat on võimatult hea. Siis on valida, kas jätta endale illusioon võimatusest või lugeda analüüsivalt uuesti läbi. Kui enam ei ole esmatähtis lugu jälgida, on väga lihtne näha, miks raamat nii hea on. Need on lihtsad võtted, ning nähes, kui kergesti end manipuleerida lasin, on korraks odav tunne. Sellele järgneb lootus, et kui tõesti ei ole vaja teha muud kui neid lihtsaid reegleid järgida, siis võin ju minagi lõpuni kirjutada." (lk 105)

Erich Maria Remarque - "Läänerindel muutuseta"

2008-09-19T12:06:00.003+03:00

Tänapäev, 2006

"Jah, nii nad mõtlevad, nii nad mõtlevad, need sada tuhat Kantorekki! Raudne noorsugu. Noorus! Meil pole kellelgi rohkem aastaid kui kakskümmend. Kuid kas oleme noored? Oleme noorsugu? See oli ammu. Me oleme vanad inimesed." (lk 19)

"Vaat kui sa õpetad koera kartuleid sööma, ja talle siis hiljem lihatüki ette viskad, siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses. Ja kui sa inimesele tsipake võimu annad, siis toimub täpipealt sama lugu, ta napsab sellest kinni. See tuleb täiest iseenesest, sest inimene on eelkõige loomult juba lojus ja alles siis on talle veel veidi kombekust peale määritud nagu sularasva leivakäärule." (lk 37)

"Kellelegi ei tähenda maa nii palju kui sõdurile. Kui ta end maa vastu surub, kaua ja tugevasti, kui ta turmtule surmahirmus oma näo ja kogu kehaga ta rüppe peitu poeb, siis on maa ta ainus sõber, ta vend, ta ema; sõdur oigab oma hirmu, kisab oma karjed ta vaikivasse ja turvalisse põue; maa võtab need vastu ja annab sõduri jälle uueks kümneks sekundiks vabaks, et sõdur jookseks ja elaks, haarab ta siis uuesti oma kaissu, ja mõnikord alatiseks. [-] Maa! Sul on lõhanguid ja auke ning süvndeid, kuhu me jooksujalu võime viskuda, kägarasse tõmbuda! Maa! Sa kingid meile me jubeduskrambis, kui ümberringi möllab hävitustuli ja plahvatuste surmamöire, taas elu, mis tohutu lainena meisse tagasi voogab! Selles pöörases rajus, mis inimolendi peaaegu puruks rebib, voolab sinu kaudu elu tagasi meie kätesse, nii et meie, kes veel kord oleme päästetud, sinu sisse kaevume ja üleelatud minutite vaikivas hirmuõnnes oma huuled su vastu surume!" (lk 45)

"Tal on õigus. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime kaheksatestkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusestm edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse; me usume sõjasse." (lk 68)

"Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed - ma usun, me oleme kadunud." (lk 93)

"Me näeme inimesi elamas, kellel puudub kolju; me näeme sõdureid jooksmas, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab järel oma purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, ja üle ta vastu kõhtu surutud käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota; me leiame ühe sõduri, kes kaks tundi hoidis ja surus hammastega kinni oma käsivarre tuiksoont, et mitte verest tühjaks joosta; päike tõuseb, öö saabub, granaadid vilistavad, elu on lõppenud.
Kuid seda tükikest segipaisatud maad, kus me lamame, ei ole vaenlane suutnud vallutada, vaatamata suurele ülekaalule; ainult mõned sajad meetrid on loovutatud. Aga igale meetrile tuleb üks surnu." (lk 100-1)

"Rinde jubedus kaob, kui me talle selja pöörame ning siivutute ja raevukate najatastega talle kallale kargame; kui keegi sureb, siis ütleme, et viskas vedru väälja ja niimoodi lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei läheks; senikaua kui me kõike selliselt võtame, avaldame vastupanu." (lk 105)

"Mulle tundub, et nad liiga palju räägivad. Neil on oma mured, eesmärgid, soovid, mida ma ei suuda mõista nii, nagu nemad. Mõnikord istun ma ühega neist kõrtsi väikeses aias ja püüan talle selgeks teha, et see ongi juba õnn: sedasi vaikselt istuda. Nad saavad muidugi aru, nõustuvad ja leiavad, et see on tõesti nii - aga üksnes sõnades, ainult sõnades, je selles ongi asi - nad tunnetavad seda, kuid ainult poolikult, nende teine mina on teiste asjade juures, nad on nii kaksipidised, et keegi ei tunneta seda kogu oma olemusega; muide, ka ei oska ma ise täpselt väljendada, mida mõtlen." (lk 124-5)

"Mind haarab korraga kohutav võõrastustunne. Ma ei leia enam teed tagasi, olen välja tõugatud. Nii väga, kui ma ka anun ja ennast pingutan, midagi ei virgu minus, ja ma istun tuimalt jakurvalt justkui süüdimõistetu, ja minevik jätab mind maha. Ühtaegu tunnen ka hirmu, et ei tohi teda liiga härdalt paluda, kuna ei tea, mis siis kõik veel võiks juhtuda. Ma olen sõdur, sellest pean pidet leidma." (lk 127)

"Ah, ema, ema! Sinule olen ma laps - miks ei saa ma oma pead su rüppe peita ja nutta? Miks pean alati olema tasakaalukam, ka mina tahaksin kord nutta, tahaksin, et mind lohutataks, ma ei ole tõepoolest palju rohkem kui laps; kapsi ripuvad veel mu lühikesed põlvpüksid; nii vähe aega on sellest tagasi, miks on see siis möödas?" (lk 134)

"Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?" (lk 148)

"Lausa arusaamatuks jääb, et nõnda katkirebitud kehade kohal on veel inimnäod, milles elu oma igapäevast kulgu jätkab. Ja ometi on see ja ainult üks laatsaret, ainult üks palat - Saksamaal leidub neid sadu tuhandeid, Prantsusmaal sadu tuhandeid, Venemaal sadu tuhandeid. Kui mõttetu on kõik, mis iganes kirja pandud, tehtud, mõeldud - kui midagi taolist on võimalik! Kõik see peab olema võlts ja tühine, kui aastatuhandete kultuur ei suutnud isegi seda takistada, et need verejõed valati, et need sajad tuhanded piinakambrid eksisteerivad. Alles laatsaret näitab, mis on sõda." (lk 187)

"Kõik on säärased, mitte üksi meie siin - see, mis oli varem, ei loe, ja tegelikult me ei teagi sellest enam midagi. Erinevused, mille olid loonud haridus jakasvatus, on peaaegu ähmunud ja vaevalt veel märgatavad. Vahetevahel, teatud olukorra ärakasutamisel, on neist kasu; kuid nad toovad ka kahju, kutsudes esile sisemisi takistusi, mida eelnevalt tuleb ületada. Näib nii, nagu olnuks me kord erinevate riikide mündid, mis kokku sulatati, ja nüüd on kõik ühtemoodi vermitud. Kui tahetakse erinevusi äratunda, siis peab materjali juba üsnatäpselt uurima. Me oleme sõdurid ja alles siis mingil kummalisel ja pelglikul viisil veel üksikisikud." (lk 192-3)

Gert Helbemäe - "Ohvrilaev"

2008-08-21T21:10:00.003+03:00

Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960

"Keegi luuletaja ütleb: Inimesel on valida kahe ideaali vahel - kas teaha elu või looming perfektseks... Muidugi, elu perfektseks teha, see iseenesest on kättesaamatu ideaal, aga sa püüad, väsid ja saad vanaks..." (lk 30)

"Oma südames vihkas ta seda keskmist taset, seda keskmist inimest, milleks ka tema tütar tõenäoliselt kujunemas oli, sest et tal tõesti mingit erilist annet ega huvi ei olnud - nagu tema emalgi, hoolimata sellest, et ta mõistuslikult püüdis endale selgeks teha, et keskmised inimesed on maailmas kõige õnnelikumad ja ta teadis sedagi, et klassi esimesed õpilased ei löö iga kord veel elus läbi." (lk 33-34)

"Ebaseltskondlik olla, see oli tema abikaasa arvates üks suurimaid patte maailmas ja kristlik õpetus oli tema naise arusaamise järgi kindlasti valesti teinud, et polnud seda seitsme surmapatu hulka arvestanud, mõtles Martin Justus kibedusega; see tähendas arvamused avaldamata jätta, mis vähemalt tema seltskonna arvamustest kuidagi erinesid või vastuvaidlemist provotseerisid. Hullem, veel, kui vastuvaidlemisest hoolimata püüdsid oma seisukoha juurde jääda ja oli põhjust sinu üle õlgu kehitada, nagu seda Martin Justuse suhtes küllaltki oli juhtunud. Seltskonna üldised arvamused olid igal juhul õiged, ka kui ta vaidlusi ei suutnud jälgida ja oli veendunud, et ta väga paljudel juhtudel on oma mehe päästnud, kui ta mõna rumala vahelehüüuga jutu hoopis teisele teemale viis." (lk 37)

"Parem on aega kulutada kasulikumate, reaalsemae teadmiste süvendamiseks, oli Sokrates leidnud ja selle järgi ka talitanud. Kas ei olnud ta oma põhiloomust palju selgemalt väljendanud peale tema surmaotsuse väljakuulutamist, vastates enda poolt seatud küsimusele: Kas surm on igavene, unenägudeta uni või, nagu üldiselt usutakse, hinge muutumis, migreerumine teise paika? Ta vastas lihtsalt konstateerimisega: "Kuid nüüd on aeg tulnud, kus me peame minema: mina surema ja teie elama. Kas on parem elu või surm, seda teab jumal ja üksnes ainult jumal." (lk48)

"Tundmatu on inimene ka kogu oma õpetuse selguses, mõtles Martin Justus." (lk 50)

"Ah, ka mina olin kord vaba, püüdsin isegi komponeerida... see lend fantaasiasse, mis nii hõrgutav näib.. ei, see ei sobi kooliõpetajale ja inspektorile." (lk 51)

"Ta püüdis end mõtetest vabastada, mõtles, mida mängida, Brahmsi "Der Storm, der neben mir verrauschte" tuli tal meelde, ta püüdis laulule kaasa ümiseda, tal ei olnud kõik sõnad meeles, ainult peamõte: "Wo ist der Storm, der neben mir verrauschte, wo ist der Mensch, der ich einst war und den ich gegen einen anderen vertauschte - wo ist er?"" (lk 81)

"See pole nii kerge - elupäästja olla, kui seda sõna-sõnalt võtta. See seob ja kohustab." (lk214)

"Inimest tuleb muuta, siis muutub ka elu." (lk 215)

"Ta sulges akna ja meenutas, et Isebel oli kord öelnud, et talle on Sokrates mingi Jumala aseaine, ning otsustas hakata lugema "oma piiblit" - Platoni Sokratese dialooge, Sokratese kõnet kohtu ees, teatud kohta sealt, kui ta juba oli surma mõistetud. Ta leidis otsitud koha ja luges:
"Aga kui surm on kõikide tundmuste puudumine, nagu selle puhkus, kelle und ei katkesta ükski unenägu, siis on see suurepärane eelis. Sest kui inimesel on valida selle öö vahel, mil ta magas nii sügavalt, et ta isegi und ei näinud, ja võrdleb sellega kõiki teise öid ja päevi oma elus ja peab siis ütlem, mitu päeva ja ööd oma elus ta on kasutanud meeldivamalt kui seda ööd, siis ma mõtlen, et harilik inimene, isegi suur kuningas isa, leiab, et neid on teistega võrreldes hõlpsam loendada. Kui see on surma loomus, siis loen ma seda võiduks. Sest siis tundub, te igavik pole muud kui üksainus öö. [ - ] Aga surm on ainult retk teise paika ja rahva usk on õige, et seal on kõik need, kes on surnud, mis võiks siis veel paremat olla, minu kohtunikud" luges ta edasi. "Kas ei vääri selline retk ettevõtmist, mille lõpus, teises mailmas, meie oleme vabad nendest iseendid kohtunikeks nimetanuist ja leiame õigeid kohtunikke, keda öeldakse seal üleval istuvat?""

Jaan Kross - "Keisri hull"

2008-08-11T21:32:00.005+03:00

Kupar 1997

"Issand Jumal - mis tähendab normaalne?!" (lk 35)

"Jakob - keisri polkovnikuga olid sa sina peal. Kas keisri hulluga ei sünni sul sina peal olla?" (lk 36)

"Üldse - välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." (lk 53)

""Aga need teie ikvibid - missugused nad õieti on?"
"Oi - ärge tahtke seda teada," ütles Timo tumedalt. "Kes teada on saanud, missugused nad on, sellele tulevad nad sedamaid kallale. Ja kes siis tarvilikke vormeleid ei tunne, see on - " ta pani püstoli isand Lamingile uuesti vastu rindu, "see on - igas mõttes - niisama hästi kui - plõks!"" (lk62)

"Mina olen hull ja tohin järelikult tõtt kõnelda." (lk 123)

"Igaüks meist on suurel määral - oma saatuse kätetöö." (lk 200)

"Isa pigistas silmad kinni ja ütles pikkamööda:
"Mina olen oma jämeda aruga mõtelnud: see on ikka niisamuti nagu Kolgatal. Tema peab olema kas kõige hullem röövel - või õigest õigem mees. Kumb ta on?"
Eeva vaatas tungivalt isa kinnipigistatud silmadega näkku ja ütles vaikselt, aga vastuvaidlematult:
"Ta on õigest õigem mees."" (lk 230)

"Ülepea, mis on õige: kas see, et inimese käest ei või vist tõesti nõuda ülemäära palju? Või see, et tema käest peab viimaks ometi rohkem nõudma hakkama? Ma tunnen, et mõlemad on õiged. Aga ma ei võta vaevaks enesele selgeks mõtelda, kuidas see siis niimoodi saab olla. Sest ma ei usu, et mu targutused tuleksid iseäralikult sügavad..." (lk 303)

"Doktor Elkan rääkis, ta oli küsinud Timo käest, kui ta teda uurima saadeti, kui palju on kaks korda kaks. Timo oli vastanud: "Vastsündinule lõpmatus, surijale - nii palju, kui ta tahab, keisrile - null." Doktor Elkan oli küsinud: "Kas see siis neli ei olegi?" Ja Timo oli öelnud: "Jumalale küll, aga sellest ei küsi keegi." (lk374)

Mats Traat - "Karukell, kurvameelsuse rohi"

2008-07-29T22:33:00.002+03:00

Eesti Raamat, 1990

"Ei pea, ei pea, ei pea, kordas ta mõttes kui refrääni. Ei pea ennastheidutada laskma teadmisest ega teadmatusest, mõistmatusest ega vääritimõismisest, piiratusest ega piiramatusest; kujutlusmängust. Heitunule ei või loota. Too annab valetunnistusi, ei ole vaba tõe kindlaksmääramisel, on kammitsetud, pingutab üle igal sammul, igas mõttes." (lk8-9)

"Muld paneb oma salamärgid sellesse, kes pärit sellestsamast mullast." (lk11)

"Pean võõrastel sõnakarkudel kõndima läbi elu. Need sõnad on kõigevägevam pannud meile suhu, aga õieti pole need kellegiomad, palved on nad täiesti ümmarguseks kulutanud - võõrad sõnad võõras keeles." (lk 13)

"Nii see meie elu on - teerada hämarusse, silmis tumeda jää hiilgus." (lk 14)

"Valgus paneb pea valutama ja ärritab silmi. Kuid hämarusest hoovab imelist lohutust. Kummaline küll, et just pimedas on tõde selgemini näha kui valguse käes." (lk 14-15)

"Oleks kurbus väljamõeldud, siis saaks seda ka endast välja mõelda, aga ei, see on hoopis sisse mõeldud." (lk 21)

"Või ongi elu ainult pidev ärkamine tõelusse, enda lõppematu kujutlustes lahtiraputamine?
Puhuti oli talle paistnud, et minevik on suits, pilvevari, midagi hajusat, hägust, möödavoolavat - ja et on vaid igavene täna, mis samal hetkel vanub eilseks; heitlik ilm, põld ning mets kuuskede ja raagus haabadega. Puud olid iidsed ja kindlad, neile võis loota, need olid enne teda ja jäävad pärast. Neil pole tema olemasolust sooja ega külma, ometi pole nad ükskõiksed.
Kevad tegi nii õhu kui hinge läbipaistvaks, klaariks. Siiski virvendas kuskil midagi, mida ei suutnud seletada silm ega hoomata vaim." (lk 25)

"Enda kaudu õpitakse tundma teisi. Kes ei tea endast midagi, ei saa ka teistest õieti midagi teada, jõllitab vaid klaasistunud pilgul ligimesele otsa. Vaadelda ja analüüsida, kaevuda endasse kui pehmesse mulda, kust peavad tärkama viljad. Võib olla igale hetkele võõras, kuid ajale siiski oma. Vaatlused ja mõtisklused teevad võõraks, kuid see on näiline võõrus. Tõelikult on see kõige suurem ligiolek, mis teeb lausa haigeks." (lk 28)

"Kui kaksindus rõhub, siis peab üksindus aitama." (lk 33)

"Aeg oli kahest keerust punutud piits, üks keerd venis järele, teine läks pingutades katki." (lk 47)

"Ennem luuletus puule kui inimesele, mõtles ta, sest puu oskab inimese keelt, aga inimene ei oska ei puu ega inimese keelt, seisab puude keskel kui mõrtsukas ja inimeste hulgas kui kurttumm." (lk 49)

"Nii lähevad rahvad ja sulab küünal. Ning sina, kes sa ootad saatuselt märguannet, jääd seisma marraskil meeli, käed haaramas tuult, millel pole algust ega lõppu. Ja atavistlikud hirmud, mis sa oled kaasa saanud muinasaja unustatud ööst, suunavad su elutunnetust. Sa jääd sinna, kus sa oled, aga su koht on juba muutunud. Sa seisad keset liikumist ja nähtamatu leek aina kahandab sind.
Nii kustub küünal ja tulevad rahvad. Ning nad suunduvad ikka päikese järele, läände, nagu tahaksid ükskord talle järele jõuda, ta kinni püüda, et läita temast tuld oma paja alla." ( lk 50)

"Kui ees polnud enam mitte kui midagi, kas polnud siis seegi ükskõik? Nuga või saatan, saatan noa või nuga saatana kujul? Kurjus läks nimelt ühest olekust teise, sõnad olid erinevad, olemus sama. Määratlused lõikusid ja segunesid kui ristlained. Ent mis mõtet oli nendelgi, kui ees haigutas tühjus." (lk 51)

"Hirm tegi kõik keeruliseks. Õieti hirmu hirm. Ükskord võis saabuda aeg, kus ta ei suuda enam hirmule vastu panna, see paiskub murdlainena kaitsevallidest ja tammidest üle, matab ta enda alla. Siis tuleb apokalüpsis oma tumeda kurguga ja neelab ta ära. Sest kui lootus on kadunud, siis jääb vaid apokalüpsis. Ühel või teisel teel, ühes või teises olekus, apokalüpsisel on palju avaldumisvorme." (lk 56)

"Katsu armastada metsakutsat, kui ta su lambaid hiilib." (lk 61)

"Kes ei karda, on vaba." (lk 100)

"Öö on vaid äraolek, uni, millegi katkestamine. Ööl pole midagi.
Öö on nii suur, et ta ei vajagi midagi. pimeduse põhjatus kotis läheb kõik kaotsi." (lk 123)

"Enne elurõõm hinge, alles siis tõde taga ajama ja õigust nõudma, niisugune paistis olevat järjekord. Eluisuta, lootuse kaotanud inimesele ei anna tõde ja õiguski elutahet. Tõe ja õiguse koorem on masendatul raske kanda, kallutab kurba pead maamulle kui pilvede poole, otsekui oleks tegu mürgitatud oina korjusega, mida muld endale ihkab." (lk 131)

"Sest need, kes on tõeliselt süüdi, ei tunne ennast iial süüdlasena. Nende käed on puhtaks pestud, süüme surnud." (lk 143)

"Usu ikka, usu või umbrohuseemnesse, see annab tuge." (lk 144)

"Õnnetus kisub õnnetust ligi." (lk 144)

"Niikaua, kui inimene on maapeal, on Jumal taevas, ainult tema nimi võib muutuda." (lk 164)

Mihhail Bulgakov - "Meister ja Margarita"

2008-07-14T17:09:00.003+03:00

Varrak 1995

"Nõidusega on lugu nii, et kui see kord peale hakkab, siis pane sellele mitte midagi piiri." (lk 96)

"Inimene, kel pole sees, oma sisemises sahtlis mingit üllatust, ei ole tegelikult huvitav." (lk 181)

"Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu." (lk 311)

"Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas." (lk 336)

"Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. (lk 347)

"Ma olen kuidagi nukker enne pikka teekonda. Kas ei ole nii, messire, et see nukrus on igati arusaadav isegi siis, kui inimene teab, et teekonna lõpus ootab teda õnn?" (lk 461)

"Jumalad, oh suured jumalad! Kui kurb on õhtune maa! Kui salapärased on udud soode kohal! Kes on nendes ududes ekselnud, kes on enne surma palju kannatanud, kes on lennanud selle maa kohal, kandes koormat, mida inimene kanda ei suuda, see teab seda. Väsinu teab seda. Ja jätab kahetsuseta maha maa udud, tema sood ja jõed ning annab enda kerge südamega surma kätesse, sest teab, et ainult surm üksi toob talle rahu." (lk 464)

""Kuula hääletust," ütles Margarita meistrile ja liivsahises tema paljaste jalgade all, "Kuula ja naudi seda, mida sulle elus ei antud - vaikust. Vaata, seal ees on su igavene kodu, mis anti sulle tasuks. Ma näen ja veneetsia akent ja viinamarjavääte, mis ulatuvad katuseni. See on su kodu, su igavene kodu. Ma tean, et õhtul tulevad sinu juurde need, keda sa armastad, kelle vastu sa huvi tunned ja kes sind ei ärrita. Nad mängivad sulle, nad laulavad ja sa saad näha, missugune valgus on toas, kui seal põlevad küünlad. sa uinud õhtuti, võidunudja igavene öömüts peas, sa uinud, naeratus suul. Uni kosutab sind ja sa saad targaks. Ja mind ära ajada sa enam ei saa. Mina olen see, kes valvab su und."" (lk 470)

Ernest Hemingway - "Vanamees ja meri"

2008-06-28T11:35:00.003+03:00

Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957

"Kõik tema juures oli vana, välja arvatud silmad, ja need olid tal merekarva, lõbusad ning võitmatud." (lk 3)

""Kui vana ma olin, kui sa mu esimest korda paati võtsid?"
"Viiene, ja oleksid äärepealt otsa saanud - tõmbasin liiga vara ühe purika paati - oli teine veel täies elujõus ja pidi meie paadikese peaaegu kildudeks peksma. Mäletad veel?"
"Mäletan, kuidas ta oma sabaga laksitas ja tagus, kuidas sõudepink purunes ja kaikahoobid lajatasid. Mäletan veel, et sa mu paadininasse paiskasid, kus lebasid märjaad kokkukeritud õngenöörid, ja et kogu paat kõikus, ja et sa materdasid haid, otsekui oleksid puud raiunud, ümberringi aga oli igal pool tunda värske vere lõhna..."
"Kas sa tõepoolest mäletad või jutustaasin mina sulle sellest?"
"Mäletan kõike sellest päevast alates, millal me esimest korda koos merele läksime."" (lk5-6)

"Ta oli liiga lihtsameelne selleks, et järele mõelda, mis ajast ta alandlikuks oli muutunud. Kuid et ta seda oli, seda ta teadis, samuti kui seda, et see alandlikkus polnud häbistav ja et see millegagi tema väärikust ei riivanud." (lk 6-7)

""Mis sul süüa on?" küsis poiss.
"Potitäis kollast riisi kalaga. Tahad ka?"
"Ei taha. Söön kodus. Kas teen tule alla?"
"Pole vaja, teen hiljem. Aga... võib-olla ei teegi - söön niisama... külmalt."
"Kas võib võrgu võtta?"
"Aga muidugi."
Polnud mingit võrku - poiss mäletas veel küllalt hästi, millal nad selle ära olid müünud, kuid nad kordasid seda väljamõeldist iga päev. Samuti polnud mingit potti kollase riisi ega kalaga ja poiss teadis ka seda." (lk8-9)

"Minu äratuskell aga on - vanadus. Miks vanad inimesed tõusevad nii vara? Kas tõesti selleks, et ühtainustki oma elupäeva pikendada?" (lk14-15)

"Tal oli kahju lindudest, eriti väikestest ja õrnadest, tumedavärvilistest meripääsukestest, kes alatasa toitu otsides ringi lendlesid, kui kes peaaegu kunagi midagi ei leidnud. "Lindude elu on palju raskem kui meie oma," mõtiskles vanamees, "välja arvatud muidugi suured ja tugevad röövlinnud. Mispärast küll loodi linnud nii õrnad ja väetid nagu see meripääsuke praegu, kui ookean võib ju ometi vahel nii julm olla? Tõsi, ta on küll lahke ja vägagiilus, kuid ta võib ka halastamatu olla - ja see tuleb ikka ja alati nii ootamatult - ning siis on need linnud, kes ta kohal toitu otsides lendlevad ja sukelduvad ning oma nõrga, kuiva häälega huikavad - siis on nad liiga väetid tema jaoks..."" (lk 19)

"Ta heitis pilgu üle mere, ja alles nüüd tundis ta, kui üksi ta oli. kuid samas nägi ta vikerkaarevärvilisi päikesekiiri, mis all tumedais voogudes murdusid, nägi sügavusse kaduvat nööri ja merepinna kummalist õõtsumist. Ta nägi, kuidas laotusse kuhjus passaati ennustavaid pilverünkaid, ja vee kohal lendlevate metspartide parve, mis tungis teravalt esile taeva sinisel taustal; kord see kaunis pilt hajus, siis aga ilmus veelgi selgemalt, ja vanamees mõistis, et merel pole inimene kunagi üksi." (lk 44)

""Täna on juba teine päev, kus ma ei tea midagi juegos'te tagajärgedest," mõtles vanamees. "kuid mul peab olema usku iseendassi ja ma pean olema suure DiMaggio vääriline, kes teeb kõike täiuslikult, isegi siis, kui kooljaluu tal kannas valu teeb. Mis on kooljaluu?" küsis ta endalt. Un espuela de hueso. Meil, kaluritel, neid pole. On see siis tõesti niisama valus kui võitluskuke kannus kellegi kannas? Usun, et ma ei taluks seda, samuti kui seda, et kaotan algul ühe ja siis mõlemad silmad ning jätkaksin ikkagi võitlust, nagu seda teevad kalevad kuked. Inimene pole õieti midagi suurte lindude ja loomade kõrval. " (lk50)

"Kuid lõppude lõpuks pole ju miski asi siin ilmas kerge." (lk 55)

""Kahju, et mul noa asemel kivi kaasas pole," sõnas vanamees, kui oli nööri kontrollinud. "Oleksin pidanud kivi ligi võtma," arutas ta. "Kuid sa ei teinud seda, vanamees. Nüüd aga pole enam aeg sellest mõelda, mida sul pole. Mõtle parem, mida võid teha sellega, mis sul on."" (lk 85)

"Õnn on ju selline asi, mis tuleb inimese juurde erineval kujul ja kes võib teda eales ära tunda." (lk 90)

""Tuul - tema siiski on meie sõber," arutas ta. "Muidugi mitte just alati," lisas ta mõttes juure. "Ja ka kogu see mõõtmatu meri, kõigi oma loomadega - meie sõprade ja vaenlastega. Ja ka säng," mõtles ta. "Ka säng on mu sõber. Just nimelt säng, tavaline, lihtne säng. Nii mõnus on oma väsinud liikmed tema peale heita... Kui kergeks küll muutub süda, kui tead, et kõik on läbi, kui tead, et oled võidetud," mõtles ta. "Iial poleks ma võinud arvata, et see nii kerge võib olla... Ja kes sind siis õige võitis, vanamees?" küsis ta iseendalt. "Ei keegi," vastas ta valjusti. "Läksid vaid liiga kaugele." (lk93)

J. D. Salinger - "Kuristik rukkis"

2008-06-27T17:47:00.001+03:00

Avita, Tallinn 1996

"Ma olin haigete inimeste suhtes üldse pööraselt peps." (lk 12)

"Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk 14)

""Kas sa oma tuleviku pärast sugugi muret ei tunne, mu poiss?"
"Ju ma mõnevõrra ikka tunnen ka. Muidugi, kindlasti tunnen." Jäin hetkeks mõttesse. "Aga mitte nii väga, ei, mitte nii väga."
"Küll sa hakkad tundma, " ütles vana Spencer. "Hakkad tundma, mu poiss. Hakkad sellele mõtlema siis, kui on juba liiga hilja."" (lk19)

"Ma olen kaunis kirjaoskamatu, aga loen õige palju." (lk 23)

"Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk 23)

"Minul aga publikut just tarvis oligi. Armastan end teiste ees tähtsaks teha." (lk 33)

"Temaga tantsida oli niisama hea kui Vabadussammast mööda saali ringi vedada." (lk74)

"On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks." (lk 74)

"Ütlen alati "väga rõõmustav" inimesele, kellega tutvumine mind põrmugi ei rõõmusta. Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." (lk 86)

"Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." (lk110)

"Kui sa teed mõnda asjaliiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli, hakkad sa sellega edvistama. Ja siis ei saagi see enam hästi välja tulla." (lk 122)

"Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita." (lk 174)

"Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." (lk176)

"See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." (lk 176)

"See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma surra, küpsuse märk on aga see, kui ta tahab millegi nimel tagasihoidlikult elada." (lk177)

"Ühel heal päeval tuleb sul otsustada, kuhu sa tahad minna. Ja siis pead sa teele asuma. Otsekohe. Minutitki kaotamata. Viivitada sa ei tohi!" (lk177)

"Kord, kui sa kõigist neist mr Vinsonitest üle saad, jõuad sa järjest lähemale ja lähemale teadmistele, mis on su südamele ütlemata kallid, - aga ainult siis, kui sa seda tõsiselt tahad, selle poole püüad, seda ootad. Muu hulgas avastad sa siis, e sa ei ole esimene, kelles inimesete käitumine on tekitanud hämmeldust, hirmu ja isegi tülgastust. Sa ei ole üksi, ja see teadmine erutab ning ergutab sind. Paljud, väga paljud on läbi elanud samasuguseid moraalseid ja hingelisi raskusi, nagu sina neid praegu läbi elad. Õnneks on mõned selle kirja pannud. Nendelt võib õppida - kui on soovi. Ja kunagi hiljem, kui sul endal onmidagi teistele öelda, õpivad teised sinult. See on ilus vastastikune abi. Ja seda ei leia sa mitte ainult haridusest. Seda on ajaloos. Ja seda on luules. [-] Ma ei taha öelda, et ainult haritlased või õpetlased võivad maailmale midagi väärtusliku anda. Aga see on kindel, et haritud ja õpetatud inimesed, kui nad on ühtlasi särava ja loova vaimuga - mida kahjuks harva ette tuleb -, jätavad endast järele palju enam väärtuslikku kui need, kes on ainult särava ja loova vaimuga. Nad püüavad end selgemini väljendada ja neil on kirg oma mõtteid lõpuni mõelda. Ning - mis on kõige tähtsam - üheksal juhul kümnest on nad harimatust mõtlejast tagasihoidlikumad." (lk 177-8)

"Akadeemiline haridus annab sulle veel ühe eelise. Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse saad oma vaimsetest võimetest. Sellest, milleks sa oled suuteline ja milleks mitte. Mõne aja pärast on sulle selga, millist mõtteviisi omaks võtta. Ja sul ei tarvitse asjata aega raisata, et katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu." (lk 178)

"Ärge kunagi kellelegi midagi jutustaga. Sest kui te kellestki jutustate, hakkate tema järele puudust tundma." (lk 198)